Kronihke åarjelsaemiengïelesne

KRONIHKE

Saemiedigkien noerepolitihkeles moenehtse jïh saemien noeresiebrie Noereh! leah ektesne vaajtelimmien bïjre vielie saemien filmi jïh lidteratuvri bïjre. Mijjieh sïjhtebe lyjhkedihks filmh jïh seerijh dubbadidh saemien gïelese, jïh joekoen maanide, jïh mijjieh sïjhtebe gærjah jïh guvvieraajroeh mejtie jeenjesh åestieh, saemiengielese jarkoestidh. Mijjieh sïjhtebe aktem orre domenem sjïehtesjidh goh åtnoesuerkie saemien gïelide. Noerh gïelem daarpesjieh dejnie sijjine dah raaktan nuhtjieh.

Aamhtese lea vaarjelimmien bïjre mijjen gïeleste, jïh mijjen vaenie almetjh vaarjelidh mah saemiestieh. Mijjieh goh saemiengïelen noerh tuhtjieh gïele ahkedh vielie norvagiseradamme sjædta. Saemien meedijah leah voerkelamme saemien noerh veeljieh nöörjen lohkedh jïh tjaeledh sijjeste saemiengielesne. Akte ïlveligs evtiedimmie gosse noerh mah sinsitnine saemiestieh, bielelen ussjedidh, nöörjengïelem tjaelemegïeline veeljieh, akte evtiedimmie maam ibie vaajtelh jïh maam tjoerebe jarkedh.

Gaajhkh gïelh leah jarkeleminie, men ij badth sïjhth jiehtedh mijjieh edtjebe luhpiedidh gïele smualkoe. Ibie sïjhth tjahkasjidh vuartasjidh mijjieh ahkedh jienebem dassebe mijjen gïelen sjïerevoeteste. Gïele tjarke behtjiedimmien nuelesne, mahta sjïere jïh veele soptsestimmievuekieh varke dassedh, goh possessijve suffikse mah daan beajjetje gïeleguedtiejijstie sveekebe åtnasuvvieh. Goh akte vuesiehtimmie. Jeenjesh eah vielie onterdh dej dïejvesi bïjre goh ”gaavnedh olkese” finne ut, jïh tjihkedh (datnem) våålese. Aktine gamte låhkojne saemiengïelen lidteratuvreste lij maahteme norvagiseradimmien vööste noeri luvnie gæmhpodh. Mijjieh gïelenænnoes jarkoestæjjah daarpesjibie mah maehtieh heajjoedimmiem gïeleste heerredidh.

Jïjnjh noerh eah saemiengielesne tjaelieh, vuesiehtimmien gaavhtan sosijaale meedijinie. Chat jïh SMS leah nöörjen gïelesne. Akte fåantoe lea orreme saemien bokstaavh eah leah gååvnesamme, jallh dah eah leah asteme dam öörnedh. Mijjieh gujht vïenhtebe jïjnjh noerh eah doesth jïjtse ietniengielesne tjaeledh dan åvteste jueriedisnie saemien reaktoetjaelemen bïjre. Saemien reaktoetjaeleme lea tseegkesovveme, ij leah badth ov-iemie jallh geerve, men akte sveekes guvvie noeride. Mijjieh doestebe tjïertestidh dan åvteste mijjieh ibie vaane jïjnjem saemiengielesne tjaeledh, dellie jueriedisnie sjïdtebe mijjen gïelen reaktoetjaelemen bïjre, jïh dellie buerebh aktene gïelesne tjaelebe maam haalvebe. Mijjen mïelen mietie dle saemien noerh dejtie saemien gærjide luhkieh ajve skuvlesne. Eejehtallemen lea nöörjen.

Lissine damtebe mahte akte tabuve gosse ij maehtieh reaktoelaakan tjaeledh jïjtse gïelesne. Jis daaroen tjaala sosijaale meedijinie, ij leah naaken mah bååhperh jis naan båajhtoeh tjaaleme baakoeh båetieh muvhten aejkien. Jis iktesth ortografije jïh raajesestruktuvre edtjieh aktene jolle daltesisnie årrodh gosse saemiengielesne tjaala, sæjhta varke bååstede båetedh dan tïjjese gosse saemien tjaelemegïele ajve lij naan gille maehtehtji gïele. Mijjieh annje aktene alfabetiseradimmieprosessesne mij ulmine åtna gaajhkh almetjh edtjieh tjaelemegïelem dan gåhkese haalvedh guktie dah jearsoeslaakan maehtieh dam aarkebiejjien nuhtjedh. Dan åvteste tjoerebe joekoen mujhtedh, åvtelen mubpiej længhkoeh tjaelemegïelem lahtestibie, iktesth tjuara geehtedh olles gïelem giehpedh mïsse akt maam ajve maahta prïhtjhkåahpine ektine nuhtjedh.

Hævvi lea vihkeles mijjen leah saemien tjaelijh jïh jïjtse saemien lidteratuvre. Saemien lidteratuvre lea akte kultuvreskaehtie. Ij tjoerh læjhkan naemhtie sjïdtedh saemien noerh eah åadtjoeh jeatjah lidteratuvrem lohkedh. Saemien lidteratuvreste vaenie, jïh dan åvteste sjangeren gamtoe gyödtsehke sjædta. Ibie sïjhth iktesth smaave romaanh saemiej bïjre voenesne lohkedh, men åadtjodh gærjaj gaskem veeljedh goh Harry Potter, Fifty Shades of Grey, Hobbiten jïh Twilight, jis edtjebe naan vuesiehtimmieh vedtedh.

Saemien jarkoestimmie lidteratuvreste jïh filmeste sæjhta gaagnine årrodh gaajhkesidie. Ij ajve sïjhth gïelen aarvoem lutnjedh, buerebe daajroem vedtedh mijjen tjaelemegïelen bïjre, baakoeveahkam vijriedidh jïh nov gujht aaj norvagiseradimmiem gïeleste ånnetji nåhkedidh. Sæjhta aaj nåhtojne årrodh gaajhkesidie mah sijhtieh gïelem lïeredh, juktie naemhtie gïelem radtjoeslaakan jïh lusteslaakan leara.

Mijjieh joekoen madtjeles gaajhkine mij edtja saemien våajnoes darjodh, men tjoerebe geehtedh olles ”daanbeajjetje saemien baakoeh” jïh plearoeh mijjen aajnehke gaaltije sjïdth mijjen gielese. Jïjnje fokuse saemienlïerehtæmman dejtie saemide mah leah gïelem dasseme. Daamtaj maahta vååjnedh goh noerh mah saemiestieh tjuerieh jïjtje bearkadidh mænngan eksamenem åådtjeme aktede saemien ööhpehtimmeste. Mijjieh vïenhtebe vihkeles skreejrehtidh dejtie mah joe soptsestieh, lissine dejtie mubpide lutnjedh.

Mijjieh vïenhtebe vihkeles saemiengïelen filmh darjodh saemien maanide. Joekoen saemien jarngedajvi ålkoli lea daamtaj vaenie almetjh mejgujmie saemiengïelen maanah maehtieh soptsestidh, jïh dellie maahta aelhkie sjædtedh gïelem dassedh. Filme- jïh tjoejegærja saemiengielesne vïenhtebe lea åajvoeh learoevierhtie. Hijven maehtedh tjahkasjidh filmh vuartasjidh mejtie doh mubpieh maanah aaj vuartasjieh. Seamma tïjjen dellie doh filmh dennie gielesne maam bööremes maehtieh. Aarebi libie dejtie suksesside åtneme goh Vulle Vuojáš jih Mumi noerhtesaemien gïelesne, mejtie maehtebe jïjtje jiehtedh leah vihkeles biehkieh orreme mijjen maanabaelien. Saemien låhkoe Mumiste lij byöreme nedtesne årrodh.

Mijjese aaj vihkeles gïelen aarvoem lutnjedh. Tjuara guhkiebasse vuejnedh gosse lea dej sijjiej bïjre gusnie maahta saemien gïelem nuhtjedh. Gosse filmh millijovnebudsjedtine dorjesuvvieh, men ij beetnegh utnieh saemiengielese dubbadidh, dellie tjahkan sjædta onterdidh man åvteste mijjen gïele ij leah nuekies hijven. Digkiedimmie filmedubbadimmien jïh gærjajarkoestimmien bïjre ij leah orre saemien siebriedahkine. Jienebh leah dam åssjalommesem bæjjese vaalteme. Man åvteste ij gåessie gænnah dorjesovvh?

Mijjieh amma guarkeme jis edtja maam akt saemiengïelese jarkoestidh, dellie akte saemie lij byöreme dam dorjeme, jallh aamhtesetjaatsegh årrodh. Jaavoe, akte prinsihpe-aamhtese aamhtesepaehperh edtjieh saemiengielesne årrodh aaj, jïh lea eevre daerpies politihkerh dam gïeleviehkiem åadtjoeh mij saemiengïelen aamhtesepaehperh leah, jis edtjieh buektiehtidh saemiengïelem galkije nuhtjedh håalemestovleste. Aaj dïhte politihkeles gïele lea åajaldovveme daaroedehtemebaelien. Jalhts daerpies guektiengïelen aamhtesepaehperigujmie, ij dïhte tjoerh beetnehveahkam giehpiedidh jarkoestæmman lidteratuvrese mij leah sjyöhtehke akten stuerebe ulmiedåahkan.
Sïejhme almetjh, v.g. noerh mah sijjen gïelem daarpesjieh, eah gåetesne tjahkesjh aamhtesepaehperh lohkeminie. Dah gåetesne tjahkesjeminie lohkeminie Game of Thrones. Åvtelhbodti nöörjengïelesne.

Mijjieh sïjhtebe saemien edtja akte jielije gïele årrodh gaajhki dej sjïerevoetigujmie, gellievoetine jïh jeerehtsigujmie baakoeveahkesne, jïh veele evtiedamme grammatihkine. Biejjieladtje gïele, ij ajve noeri luvnie, men jienebi jienebi luvnie, vielie tsevtseme sjædta nöörjen gïeleste. Jeenjesh eah gænnah ussjedh man jïjnje norvagiseradamme gïele lea. Jïjnjh saemiengïelen buerebh nöörjen goh saemien nuhtjieh, maaje dåajmijesvoeten gaavhtan dejtie mah stïeresne, jïh mah eah soptsesth jallh saemien guarkah. Daate aaj akte vaarege evtiedimmie, juktie almetjen aarhte lea ojhte naemhtie, ij vissjh maam akt lïeredh maam ij daarpesjh.

Gie edtja gïelem nuhtjedh jïh lutnjedh jis ibie dam jïjtje darjoeh? Daan beajjetje saemiengïelen noerh dah, mah edtjieh dam saemien gïelem hammoedidh båetijen aejkien, jïh nov lea daelie mijjieh maehtebe hammoedamme sjïdtedh. Ij leah naan måane råajvarimmiejgujmie murriedimmien gaavhtan juktie gïelem vihth lutnjedh; daesnie barkoefaamoe jïh voerkesvoete daerpies.

Advertisements

Om SáNuL/SUPU

Sámedikki nuoraidpolitihkálaš lávdegoddi / Sametingets ungdomspolitiske utvalg
Dette innlegget ble publisert i Uncategorized. Bokmerk permalenken.

Legg igjen en kommentar

Fyll inn i feltene under, eller klikk på et ikon for å logge inn:

WordPress.com-logo

Du kommenterer med bruk av din WordPress.com konto. Logg ut / Endre )

Twitter picture

Du kommenterer med bruk av din Twitter konto. Logg ut / Endre )

Facebookbilde

Du kommenterer med bruk av din Facebook konto. Logg ut / Endre )

Google+ photo

Du kommenterer med bruk av din Google+ konto. Logg ut / Endre )

Kobler til %s