SáNuL čalmmustahttimin sámi nuoraid – New Yorkas

SáNuL, Nubbinjođiheadji Áike Niillas Peder Selfors bokte (vuolláičálli), oassálastii álgoálbmotáššiid ON bistevaš foruma ráhkkanančoahkkimis ja 11. Sešuvnnas (PFII-sešuvdna) ON váldokantuvrras New Yorkas, miessemánu 4.-13. b. 2012. SáNuL ovttas Sámiráđiin sáddeje mu ovddasteaddjin dohko. Ulbmil lei ovddidit álgoálbmotnuoraid ja sámi nuoraid váikkuhanvuoigatvuođa riikkaidgaskasaččat. Lei maiddái ulbmil čuvgehit makkár hástalusat sámi nuorain leat dáppe Sámis.

Image 

Miessemánu 4.b.:

Logeáigge borren iđitborramuša ofelaččaiguin. Buohkat ledje buori mielas ja eatnašat háliidedje geahččalit beakkán amerihkálaš iđitborramuša. Boradettiin plániimet beaivvi. Mii rehkenasttiimet ahte PFII- sešuvnnas ii šatta bargat maide eará go dat mii lea relevánta PFII:i. Danin mearrideimmet dan beaivvi geahčadit New Yorka. Álggos fitnat National Museum of American Indians, ja dasto váccašit Broadwayas, davásguvlui Central Parkii ja ON váldokantuvrra ja min orrunbáikki guvlui. 

Museas lei oalle unna, muhto hui buorre čájáhus. Čájáhus lei dego dakkár stulljenčájáhus diehtemeahttunvuođa vuostá Amerihká historjjá birra ovdal kolonialismma, Amerihká kultuvrraid birra ovdal kolonialismma ja deaivvadeami birra gaskal Amerihká indiánaid ja Eurohpá koloniijahearráid. Čájáhus čuozai garrasit, ja das ledje ávdnasat olu iešguđetlágan kultuvrrain Amerihkás ja teavsttat. 2-3 diimmu ádjáneimmet museas, ja mun sáhtášin vel guhkibut leat doppe. Dasto vulggiimet viidásit Ground Zeroi, davás Broadwayas ja čađa SoHo, ja de vujiimet taxiin ON váldokantuvrra ja hoteallaid guvlui. Eanet eat ollen dan beaivvis. 

 

Miessemánu 5.b.:

Lávvordaga serven GIC:i. Prográmma álggii árrat, muhto maŋiduvvui diimmuin dan sivas go ledje unnán olbmot boahtán rivttes áigái (ii leat diehtu lea go sámi diibmobealli mii lea váikkuhan PFII:i, vai soaitá nu ahte “sámi diibmobealli” duohtavuođas ii leat nu hárvenaš álgoálbmotoktavuođas (“diibmobealli” obbalaš álgoálbmotfenomena?). 

Sámiráđđi, Sámediggi ja Sámi allaskuvla šiehtadedje boradit olgun dan eahkeda. Mii deaivvadeimmet fásta deaivvadanbáikkis ja de manaimet muhtun biffavistái, Sparks, ja doppe leimmet de eahketbotta.

 

Miessemánu 6.b.:

Mun lihkken oalle maŋŋit, ja danne in hahppehan go gávtti náhkehit ala ovdal čoahkkima. Iđitborramuššan šattai čoahkkima beaiveborramuš. Eai lean nu máŋggas boahtán vuosttaš oassái čoahkkimis.   

Dát beaivi lei várrejuvvon GIYC ráhkkanahtti čoahkkimii. Čoahkkin rahppui earenoamáš rahpanrohkosiin, ja de beasaimet oaidnit video mii čájehii GIYC bargovugiid PFII oktavuođas. Dasto čájehedje beaivvi čoahkkinprográmma, ja muitaledje GIYC barggu birra ja veahá World Conference on Indigenous Peoples 2014 (WCIP) birra. Ráhkkanahtti čoahkkima vuosttaš oassi loahpahuvvui olmmošvuoigatvuođaid oahpásmahttimiin.  

Brunšas besse oasseváldit humadit. Lei miellegiddevaš “minglet” nuoraiguin miehtá máilmmi geat leat seamma servodatdiliin, maid mearkkaša leat álgoálbmot, nu go mii sámi nuorat leat. Brunša maŋŋel, čoahkkima nuppi oasis, galggaimet oahppat eambbo olmmošvuoigatvuođaid birra.

Dasto galge oasseváldit hárjehallat čállit sáhkavuoruid. Mii juhkkojuvvuimet joavkkuide PFII 11.sešuvnna fáttáid mielde, gos digaštalaimet makkár sisdoallu sáhkavuorus galggai leat, man guhkki ja eará. Mun ledjen dan joavkkus mas lei fáddá”doctrine of discovery”. Dat lea buotdivnnat fáddá, ja danne ii leat áigi hupmat konkrehta áššiid ja evttohusaid birra. Mun muitalin oanehaččat sámegiela dili birra ja Norgga giellapolitihka birra mii ii menestuvvan. Dan ektui mot lei árabut čoahkkimis, de ledje olbmot eambbo áŋgirat go ieža besse searvat. Bohte olu relevánta cealkámuša ja gažaldaga. Spontána cealkámušaid ja sáhkavuoruid mielde orui muhtun oassálastiid ruovttudilli oalle vuollánahtti ja surgat. Dat čuozai dovdduide ja lei hui miellagiddevaš.

Dađistaga bohte dehálaš álgoálbmotáššiid olbmot (ee. PFII ovdalaš miellahttu Tonya Gonella Frichner, ja 11.sešuvnna sátnejođiheaddji Chief Edward John) muitalit sešuvnna fáttáid birra.

Čoahkkin loahpahuvvui hárjehallama bohtosiiguin ja joavkobarggu ovdanbuktimiin. Šihttui maiddái joatkit bargguin čállit árvalusaid GIYC sátnevurrui iešguđet áššiid birra. Mun háliidin searvat árvalusčállimii “doctrine of discovery” birra. Válden oktavuođa singuin geat ovdanbukte joavkobarggu ja mii šiehtaimet deaivvadit eahkes.

Maŋŋel go leimmet boradan ja vuoiŋŋastan eahkedis, de mun serven ášši “the doctrine of discovery” sáhkavuoru bargojovkui. Mun ledjen mielde bargame diibmu 0130 rádjái. 

 

Miessemánu 7.b.:

Vuosttaš doaibma diibmoplánas lei GIYC iđitčoahkkin. PFII oktavuođas lea GIYC:s dáhpi doallat iđitčoahkkima ovdal go PFII álgá, vai besset geahčadit árvalusaid  dan beaivvi sáhkavurrui, oažžun dihte mieđiheami ja sihkkarastit ahte buohkat leat ovttaoaivilis loahpalaš sáhkavuoru birra.   

Iđitčoahkkimis dohkkehii GIYC iežas vuosttaš sáhkavuoru PFII 11.sešuvdnii, áššái 3, digaštallan dan jagi earenoamáš fáttá birra, “The doctrine of discovery”. Dat lei dat sáhkavuorru mainna mu bargojoavku barggai. Mii mearrideimmet maiddái fasttášit dan vuostá go PFII ii ožžon doarvái stuora visti vai čágaše eanet álgoálbmotovddasteaddjit. Mearrideimmet plakáhtaiguin čuožžut siskkobealde dan saji gos ii leat lohpi demonstreret.    

Iđitčoahkkima maŋŋel olbmot sirde PFII 11.sešuvnna rahpamii ON váldočoahkkinsálas. Nugo lei plánejuvvon de sirdojuvvui PFII eará ja unnit konferánsalatnjii maŋŋel beaiveborrama.

Image

 

Govva rahpamis (Govva: Øyvind Erichsen).

Lei hui somá viimmat beassat oaidnit ON vistti siskkobealde. Earenoamáš somá lei vásihit PFII rahpama ON váldočoahkkinsálas.

 

Miessemánu 8.b.:

Máŋga oassálasti masse iežaset beassanpássa demonstrašuvnnas. Máŋggas sis geat oassálaste demonstrašuvnnas eai dáidán dovdat njuolggadusaid, iige man duođalaš lea daid rihkkut. Ovdal demonstrašuvnna digaštalle makkár vejolaš váikkuhusat dan “doaimmas”/demonstrašuvnnas sáhttet, muhto GIYC árvvoštalai ahte eai leat negatiiva váikkuhusat das. Ii oktage lean duhtameahttun dainna mearrádusain.  

 

Miessemánu 9.b.:

Dán iđiida GIYC iđitčoahkkin lei earenoamáš. Čoahkkimis GIYC jođiheapmi muitalii mii galggai dáhpáhuvvat demonstrašuvnna oktavuođas. Maŋŋel čoahkkima gaskal PFII čállingotti ja GIYC jođihangotti ja cuiggodeami GIYC demonstrašuvnna vuostá, oaččui GIYC dieđu ahte sii geat masse iežaset pássaid ja sin organisašuvnnat soitet gillát guhkitáiggi váikkuhusat dan dihte. Mii oaččuimet dieđu ahte ledje bidjan johtui máŋga čorgenproseassa eastadan dihte guhkitáiggi negatiiva váikkuhusaid demonstrašuvnnas.

Maŋŋelgaskabeaivvi oaččuimet dieđu ahte ON lei mearridan ahte eai šatta guhkitáiggi váikkuhusat sidjiide geat ledje massán iežaset pássaid. Máŋggas ledje ballan ahte sii geat masse pássaid ja sin organisašuvnnat galge hilgojuvvot ON:s guhkitáigái. Diehtu ahte eai hilgojuvvo ja ahte buohkat galge oažžut iežaset pássa ruovttoluotta lei dieđusge hui illudahtti.

 

Miessemánu 11.b.

Image

 

Ođđa GIYCCG (Govva: Debby Hsu)

GIYC:s manai buot bures. Mii oaččuimet ođđa jođiheaddji Tuomasis, mun ja Ida Arctic Focal Pointas ja máŋga buori ovttasbargi ođđaásahuvvon orgánii GIYC:s, koordinerenjoavku (Koordinerenjoavku galgá jođihit GIYC dalle go ii leat PFII sešuvdna, vai GIYCCG doaibmá bargocaucusan PFII:s, ja vástidit olggobeal oktavuođaváldimiid (dat ii leat mearriduvvon, muhto joavku lea formalisereme dan dál)). SáNuL lea namalassii ožžon buori oktavuođa GIYC jođiheaddji, ja Arctic Focal Point dálá nubbinjođiheaddji ja GIYCCG miellahttu bokte.

Sámiráđi olis mun dollen sáhkavuoru Arctic Caucusii áššis 8, “láhkkebeaivvi digaštallan …., Ruošša,… birra”. Go Arctic Caucus ávžžuhii PFII čađahit iskkadeami ”Resilience, traditional knowledge and capacity building in Arctic and Sub-Arctic indigenous reindeer herding communities, with a focus on good practises and opportunities”birra, de PFII ávžžuhii Ruošša ja eará stáhtaid dan regiovnnas dohkkehit iežaset posišuvnna UNDRIP ektui, ja dasto PFII ávžžuhii rávvet Guovddáš- ja Nuorta-Eurohpá, Ruošša, Guovddáš-Asia ja Transkaukasia ráđđehusaid doaimmahit juoidá vai sihkkarastet ahte álgoálbmogiin lea vuoigatvuohta mielmearrideapmái áššiin mat gusket sin vuoigatvuođaide.

 

Miessemánu 12.-13.b.

Vahkkoloahpas eai lean makkárge formála čoahkkimat. Lávvordaga deaivvadii SáNuL Sámedikki presideanttain ja Sámedikki delegašuvnnain nuppi vahku várás. Mun ožžon oktavuođa ee. Jon Petter Gintaliin ja Niko Valkeapääin.

Mu girdi vulggii sotnabeaivvi eahkeda. Mun geavahin áiggi beassat vásihit New Yorka maiddái turistan.

 

Jurdagat loahpas

PFII:s lean oaidnán mot álgoálbmogat barget ovttas rastá riikkarájiid. Sámedikki delegašuvdna Inger Johanne Mudenia ja Leif Dunfjeld leigga hui veahkkát ja čilgiiga iešguđetlágan mearrideaddji diliid, ja oahpásmahtiiga mu sin fierpmádahkii. Seamma maiddái Sámiráđđi, Mattias Åhren, Anne Nuorgam ja Olav Mathis Eira bokte.

Sápmelaččat geat oassálastet PFII:i doalahedje buori oktavuođa olles PFII áigodaga NY:s, rastá organisašuvnnaid ja riikkarájiid, sihke dan dihte vai oktiiheivehit muhtun muddui oktasaš agenda PFII:s ja buori sosiála birrasa dihte olggobealde PFII.

Reklamer

Om SáNuL/SUPU

Sámedikki nuoraidpolitihkálaš lávdegoddi / Sametingets ungdomspolitiske utvalg
Dette innlegget ble publisert i Uncategorized. Bokmerk permalenken.

Legg igjen en kommentar

Fyll inn i feltene under, eller klikk på et ikon for å logge inn:

WordPress.com-logo

Du kommenterer med bruk av din WordPress.com konto. Logg ut / Endre )

Twitter-bilde

Du kommenterer med bruk av din Twitter konto. Logg ut / Endre )

Facebookbilde

Du kommenterer med bruk av din Facebook konto. Logg ut / Endre )

Google+-bilde

Du kommenterer med bruk av din Google+ konto. Logg ut / Endre )

Kobler til %s