SáNuL válddii oasi Leavnja joatkaskuvlla Sámi álbmotbeaivvi ávvudeamis

SáNuL válddii oasi Leavnja joatkaskuvlla Sámi álbmotbeaivvi ávvudeamis, ja dan oktavuođas doalái SáNuL sátnevuoru. Dás gávdnabehttet sátnevuoru.

Buorit olbmot, lihku beivviin!

Giittán go bovdiibehtet Sámedikki nuoraidpolitihkkálaš lavdegotti deike, din skuvlla sámiálbmotbeaivvi Avvodeapmai.  Dát beaivi lea stuorra illubeaivi midjiide. Vuostaš ávvudeapmi lei 1993:as, ja odne ávvudit hui dán beaivvi veaháš gosge. Dán beaivvi leat ollu iešguđetlágan sámi doalut, ii dušše Sámis, muhto miehttá riikka. Ávvudeamiin, de beassat jurddašit ja navddašit min kultuvrra buoremus lági mielde, maid muđui dábálaš árgabeivviin eat álo gártta. Lean buorre mielas og beasan ávvudit fárrolágaid dinguin.

Sámiálbmot beaivvi ávvudeami duogáš lea dat vuostaš oktasaš sámi riikkačoahkkin mii dollui Troandimis guovvamánu 6. 1917, fárgga čuohte jagi dassái. Vaikko oasseváldit bohte hui iešguđetge guovlluin Sámis ja iešduđetlágan ealahusain, de lei sis oktasaš duogáš ja kultuvrra, sii ledje sápmelaččat. Guovvamánu 6. beaivi govve man dehálaš lea bargat fárrolagai ja beroštit bargguin vánnhurskkisvuođa dihtii, sihke báikkálaččat nugo dáppe Poršanggus, riikkasaš ja gaskarikkasaš dásis. Lea dehálaš muittuhit iežas man lahkai mii sámit leat ožžon stuorát váikkuhusa iežamet servvudahkii.

Sámi servvudat lea rievdan issorasat 1917:as odnážii. Leat ožžon Sámedikki, min iežamet álbmotmearriduvvon parlamenta, ja lea dohkehuvvon ahte Norgga stahta lea bidjon guovtte albmoga territories – sámiid ja dážaid. Mii leat liikkasmuvvan máŋga áššiin. Muhto eat galgga jáhkkit ahte iešalddes dat geavai.

Mii oaidnit ahte gávdnojit ain stuorra hástalusat. Leat dán oaidnán digaštallamiguin sámegiela birra Romssas, gos mun lean stuđeremin. Mun dieđan maid digaštallama birra Poršaŋggus sámi oahpahusa birra, skuvlla heaittihemiid birra dehálaš sámi guovlluin, ja sámegiela geavaheami birra gieldda oktavuođain. Danne hálidan muittuhit ahte lea almmolaččat dohkehuvvon prinsihppa gaskarikkalaččat ahte minoritehtat ja álgoálbmogat sáhttet gáibidit sierra vuoigatvuodaid go lea dárbu gáhttet giela ja kultuvrra.

Go leat ávvudeamen min albmotbeaivvi, de lea dattege lunddolaš deattuhit buriid áššiid ja daid vájolašvuođaid maid mis leat. Lean oaidnán ahte Porsáŋggus lea hui doaimmalaš sámi valáštallan biras. Mun maid ledjen oassáivaldimin dákkár birrasis go ledjen nuorat. Muittán ahte Sámimeašttisgilvvuid buorre arenan gos beasaimet deaivvadit eará sámi nuorain miehttá Sámi, gos sámegiella ja kulturdoaimmat ledje nu lunddolačča. Jáhkan danin dát deaivvadeamit mearkkašit hui ollu gáhtten ja ovdánahttin dihtii min kultuvrra. Mii sáhttit maid čohkket skihppárjoavkku ja johttit eará dehálaš deaivvadeamiin – nugo festivalain ja konferanssain main leat gelbbolaš programmat, ja oahppat goappatguoimmis ja viiddidit min áddejumi stuorra fáttáide nugo etihkkii ja vánnhurskisvuhtii.

Lea olbmuid beroštupmi mii hápme servvudaga, ja politihkkárát Osllos galget ollu beroštumiid veardidit. Sámi jienat jávket dávjá hivvodahkii, dát lea stuorra hástalus. Politihkkariin máddin leat stuorra váikkuhusat, maiddái min guovlluide. Ahte ovddidit min beroštumiid, oba ge áššiin gullevačča midjiide, de fertet oažžut máhttu dan birra ahte makkár vuoigatvuođat mis leat dego okta sierra álbmot, ja máhttit ákkastallat ahte mis lea vuoiggálaš gáibádusat.

Nugo sámi ovddasmanni Else Laula Renberg dajai skuvlla ja sámi oahpahusdili birra álgomuttos ovddit čuohtelogus: ”Didjiide, nuorra albmáide ja nissonide, hálidan moadde sáni dadjat: Min álbmoga boahtteáigi lea din hárddus. Din vuoimmin galgá min álbmot ja guovlu birget. Gazzabehtet oahpu ja doarjelehket olbmuid dilihisvuođas, ja muitibehtet min boahteáigemihttui.” Son ávžžuhii dan áigge álgálit servviid buot stuorát báikkiin ja gávpogiin, dan sivas ahte nannet oahpahusa, dieđu ja nannet sámegiela. Odne, go okta čuohtejahki lea vássán, de lea mis ovdamearkka dihtii máŋga giella- ja kulturguovddáža, nugo dat dáppe leavnnjas, mii lea justa nannemin, gáhttemin ja ovdáneamin sámi giela ja kultuvrra. Dákkár nannen sámi identtitehtas addá midjide dan dárbbašlaš dorvvolašvuođa ahte nagodit doallat buorremielat dialoga ja dan lahkai sáhttit veahkehit maiddái riika- ja gaskariikasaš dásis.

Politihkka mearrida man vejolaš lea oahppat sámegiela skuvllain. Politihkka mearrida min ealahusaid boahteáiggi, mo mii sáhttit earain hápmet servvodga ja ieš mearridit min iežamet boahteáiggi. Lea dehálaš ahte mii nuorat áddet mo servvodat doaibmá vuoi beassat mielde hápmet politihka. Lea middjiide dehálaš čuovvut mielde mo Sámediggi doaibmá ja eandalitge mo Norgga sámepolitihkka lea.

Dis lea oahppiráđđi mii fuolaha din beroštumiid ja masa lea vuogas searvat. Nuoraide ásahussan lea áválaš jos SáNuL oažžut dieđu maid oahppiidráđit iešguđetge sajiin beroštit.

Loahpas jurddasjan muitalit maid SUPU, gos mun dan jage rajes lean miellahttun. SáNuL ásahuvvui bistevaččat 2003 reajes, mii leat 10 miellahtu – 5 bistevaš- ja 5 varreláhttu – ja mii leat gaskkal 16 ja 28 jagi boares. SáNuL lea gulahallanásahus gaskkal sami nuoraid ja Sámedikki, muhto mii doaibmat maiddai gulaskuddaninstansan ja gozihit Sámedikki nuoraidáššiin. Nu sáhttá SáNuL veahkehit Sámedikki hápmet sámi nuoraid amadeaju ja politihka.

Min váldobarggut leat:

  • Nannet sámi nuoraid vejolašvuođaid vaikkuhit Sámedikki politihka
  • Plánet ja čađahit Sámedikki jahkkásaš nuoraidkonferanssaid
  • Movttiidahttit eanet sámi nuoraid beroštit politihkas
  • ávžžuhit eanet nuoraid čálihit iežas Sámedikki jienastuslohkui, nu ahte eambbo nuorat searvvašedje Samedikkiválggaide ja dakko bokte válljet nuoraid Sámediggai ja sin lávdegottiide.

Jos dis leat áššit gos hálidehppet ahte mii bijašeimmet navccaid, de ainnas váldet oktavuođa ja muitalehket dan birra munnje. Muđui sáhttibehtet dieđusge maiddái Facebookas min gávdnat.

Loahpas hálidan buohkáide sávvat buorre beaivvi, ja oktii vel sávan buohkaide lihku beivviin!

Advertisements

Om SáNuL/SUPU

Sámedikki nuoraidpolitihkálaš lávdegoddi / Sametingets ungdomspolitiske utvalg
Dette innlegget ble publisert i Uncategorized. Bokmerk permalenken.

Legg igjen en kommentar

Fyll inn i feltene under, eller klikk på et ikon for å logge inn:

WordPress.com-logo

Du kommenterer med bruk av din WordPress.com konto. Logg ut / Endre )

Twitter picture

Du kommenterer med bruk av din Twitter konto. Logg ut / Endre )

Facebookbilde

Du kommenterer med bruk av din Facebook konto. Logg ut / Endre )

Google+ photo

Du kommenterer med bruk av din Google+ konto. Logg ut / Endre )

Kobler til %s